Ilutooted sotsiaalse meedia kontekstis

Leidsin Jamison Davise artikli "The Face of Change—Social Media's Impact on Beauty Branding". Panen lühidalt kirja, mida sealt leidsin ja mida väärtuslikuks pidasin.

Artikkel teeb põhimõtteliselt väga lühikese ülevaate ilutoodete brändimisest läbi aastate. Teadagi on ilutoodete puhul tähtsaimaks olnud nii öelda word-of-mouth marketing, kus soovitus ilutoote kohta tuleb sõbralt või tuttavalt. Nii hakati aastate eest tegema kodumüüke ja kui saabus internetiajastu tuli uuendustega kaasa minna. Kosmeetikabrändid tegid korralikke kodukaid ja lõid lehekülje osasid, mida oli lihtne ka e-mailide teel saata. Esimene, kes lähenes nii oma klientidele otsepostidega koduleheküljelt oli Estee Lauder.

Kuigi koduleheküljed lasid oma tooteid kenasti reklaamida ja müüa puudus juba nimetatud suusõnaline reklaam. See aga muutus siis, kui populaarsust hakkasid koguma kasutajate enda poolt loodud lahendused - blogid ja sotsiaalvõrgustike isiklikud leheküljed (nt Facebook, MySpace). See võimaldas kasutajatel oma lemmikut ka sõpradele tutvustada.

Ma isiklikult saan aru, et tootjatele on see suurepärane võimalus endale kuulsust ja au koguda. Minu jaoks toob see kaasa hulganisti risu, sest igaüks, kes omab Facebooki kontot, teab väga hästi, mida see tähendab. Sotsiaalne võrgustik, mille algne mõte oli sinu ja su sõprade koondamine muutus üsna pea reklaami pärusmaaks. Ja seda on üleliia. Seega mulle tundubki, et kuigi sotsiaalseid võrgustikke kasutav turundus võib jõuda tarbijale väga lähedale, siis ei pruugi tarbija seda toodet/teenust märgata. Seda aga seetõttu, et lisaks sinule on sinna jõudnud ka kümme teist toodet/teenust. Ühel hetkel lülitab aga tarbija oma aju välja ning vaatab neist soovitustest mööda. Kuigi sellegipoolest ma saan aru, et perfektse toimimise korral jõuab kliendilt R soovitus kliendile T (nad on omavahel head sõbrad) ja T hakkab tarbima.

Davise artiklis oli aga teine mõiste lisaks nö sotsiaalsele marketingile, mis mulle seni oli võõras ja mistõttu see artikkel ka mu tähelepanu pälvis. Nimelt "social economics" ehk siis eestikeeli sotsiaalne majandus ja sotsiaalne ostlemine ("social shopping"). Sotsiaalse majanduse leheküljed on kohad, kus tarbijad on andnud toodete kohta kommentaare ning sobivuse korral viib link otse tootjapoolsesse ostukeskkonda. Nii, et lehekülg jagab nö sõprade-tuttavate soovitusi, kuid tootja vastutab müügitegevuse eest. Sellest on edasi arendatud bännerid, mida saab kasutada ükskõik, millistel lehekülgedel ja loomulikult on nende abil loodud ostublogid. Saad ise soovitusi ja lingid teiste soovitustele. Kõik see loob tootjatele enneolematud võimalused koguda tarbijapoolset tagasisidet, mida tavaline reklaam iialgi ei võimaldaks. Seega soovitab Davis kõigil ilubrändidel võimaldada klientidele sotsiaalset ostlemist.

Mida sellest kõigest õppida juhul, kui lähimal ajal ei ole plaanis uut huulepulka reklaamima hakata? Sotsiaalsetel võrgustikel on mõjuvõim, millega peab arvestama. Ükskõik, kas sa pakud teenust, toodet või müüd hoopis mõnd head ideed - sa pead uudised liikuma saama. Oma kursuseprojekti elluviimisel peaksime looma võimalused, kuidas meid saaks linkida paremini kui lihtsa lingi abil. Kui inimestele meeldib oma blogidele lisada kõiksugu gadgeteid, siis tuleb anda võimalus.

Viide: Davis, J. (2008) The Face of Change—Social Media's Impact on Beauty Branding. Global Cosmetic Industry; September, Vol. 176 Issue 9, p64-65