Äraspidi kampaania

Valime parasjagu oma kampaaniale tunnuslauset ja võistlustulle on jäänud "Jah, jõulutundele!" ning "Ära kingi asju!" Sisu on igal juhul sama.

Rohit Bhargava kirjutab oma 4. oktoobri blogipostituses kampaaniast, mis ilmselt on jäänud USA-s silma paljudele, sest presidendivalimised on oi-oi kui varsti. Kampaania kasutab eitusega copy't "Don't vote!" ja peaks Bhargava sõnul sellega püüdma eelkõige noorte tähelepanu, kellele pidada kõik "ära tee!" laused korda minema. Ta selgitab, et kogu kampaania on tehtud oskuslikult, sest lisaks nö heale kampaanialausele on selgitatud ka seda, mida kampaaniad tavaliselt ei selgita - Ameerikas peab hääletamiseks end kõigepealt registreerima (Eestis on see enamasti automaatselt tehtud, kui sa ei ole elukohta vahetanud).

Hollywoodi staarid selgitavad, et hääletamine on täiesti mõttetu tegevus ja sellest ei tõuse mingit kasu. V.a. kui...

Aga miks ma sellest kampaaniast üldse siin meie projektiblogis kirjutan?Kaks peamist põhjust ja kaks tulenevat põhjust:

1) aastaaja tõttu on ilmselt võimalik, et "Jah, jõulutundele!" on hea kampaanialause, kuid oma sõnumites peaksime kindlasti rõhutama ka asjade mittekinkimist, lihtsalt sellepärast, et "Ära!" jääb silma ja tekitab tundeid;

2) YouTube on oluline e-turunduse vahend ning selle omadusi ei tasu alahinnata. Ehk siis - peame oma projektile tegema mõjusa video. Miks? Aga sellepärast, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning video veelgi enam. Videot on hea oma sõpradele saata, Orkutisse ja Facebooki üles laadida, veebilehele panna ning teistes blogides sellele viidata. Tõeliselt hea viis teha sotsiaalse meedia turundust ning panna kampaania liikuma sõbralt-sõbrale, postkastist-postkasti.

3) Kampaaniatesse on kuulsuste kaasamine alati hea trikk, mulle endale tundub, et eriti juhtudel kui üritatakse kätte saada noort publikut. Meie seda ilmselt tegema ei hakka, aga mõne päris kampaania puhul peaks selle üle mõtlema.

4) Konkreetne kampaania oli suunatud üsna tugevalt noortele. Meie ei ole küll oma sihtrühmi paika pannud, kuid see tuletaski meelde, et peaks seda tegema. Mulle endale tundub, et e-turunduse vahendeid kasutades jõuame ainult üsna kitsaste sihtrühmadeni või ainult tundub.

Trendid, mis näitavad suhtekorralduse ja turunduse tulevikku

Lugesin artiklit Steve Rubeli blogist Micro Persuation, mis on üks maailma 150-st mõjukamast internetiturunduse blogist. Steve Rubel on 15aastase digitaalse turunduse alase kogemusega ning töötab PR-firma Edelman Digital heaks. Tema sõnul on parim uuest meediast mõtlemise viis vaadata lähiminevikku ja praegustele mõjukatele trendidele. Sellest lähtuvalt pakub Rubel välja kolm suunda, mis tõenäoliselt kujundavad järgneva nelja aasta jooksul turundust ja suhtekorraldust.

Tähelepanu krahh
Need sõnumid, mida me oma ellu laseme (ja need, mis meile peale sunnitakse), ületavad mahult selle, mida suudame vastu võtta. Tähelepanu krahh on kohal ja läheb ainult hullemaks – tekib üha rohkem sõnumeid, mis tähelepanu vajavad.

Tähelepanu krahhi leevendamisel saab olema keskne roll koordinaatoritel – inimestel/brändidel, mis eraldavad vajaliku ülejäänud mürast. Juba praegu on mõned sellest ideest kinni haaranud – Intel ja PopURLs.com on ühendanud jõud, et luua uudistejälitaja IT-professionaalidele. The New York Times on samuti muutumas digitaalseks koordinaatoriks - ajalehe tehnika-lehekülje reporterid vaatavad läbi palju erinevaid blogisid ja viitavad ajalehe veebiväljaandes huvitavamatele postitustele.

„Kaasaskantavad“ sotsiaalsed võrgustikud
Sotsiaalsed võrgustikud on tulnud, et jääda, ent nemadki muutuvad ajas. Peagi ei pea tarbija külastama veebilehti (nagu Facebook või MySpace), et saada ühendust oma võrgustikuga. Need muutuvad kaasaskantavaks nii järgnedes tarbijale ükskõik, millisele lehele. Facebook ja Google näiteks, on mõlemad loonud tehnoloogilised lahendused, et sotsiaalses võrgustikus võiks saada uusi kogemusi ilma, et tarbija peaks end teise võrgustikku registreerima.

Google: reputatsiooni mootor
Kolmas trend, mis samuti jätkab praegusel tõusval joonel – otsingumootori, põhiliselt siis Google´i, mõju. Google on midagi palju enamat kui otsingumootor, see on meedium. Iga päev teevad inimesed otsuseid põhinedes sellel, mida nad veebist leiavad. Patsiendid külastavad arsti, varustatud infoga, mille nad leidsid Google´st; tarbijad kasutavad mobiiltelefonis Google´t, et poodides hindu võrrelda. Turundaja peab teadma, kuidas luua sõnumit, mis pole ainuüksi lihtsalt leitav, vaid tekitab ka arutelu nii, et sõnum püsiks Google´s nähtaval.

Mida rohkem detaile sisus ja vormis, seda ähmasemaks muutub sõnum. Sõnumi hoidmine lühike, lihtne ja kergesti haaratav, pole mingi uus soovitus, kuid arvestame seda oma projekti juures kindlasti. Tähelepanu püüdmisel aitavad ka sotsiaalsed võrgustikud, mille abil saaks sõnumit levitada lisaks oma tuttavatele ka tuttavate tuttavatele jne. Kui sõnum on piisavalt hästi formuleeritud ja lööv, jõuab see kiiresti inimesteni, keda meie, idee levitajad, ei tunne. Ka Eestis on osa väljaandeid oma veebilehtedel hakanud huvitavamatele blogidele viitama. Võimalusele, et mõni nö. koordinaator meie ideed ka laiemale avalikkusele tutvustab, on täiesti olemas ning viise selleni jõudmiseks tasub kaaluda.

Viide: Rubel, S. (2008) Trends That Will Help Define the Future of PR and Marketing
http://www.micropersuasion.com/

Organisatsiooni blogi: õnn või õnnetus?

Teades, et üks meie imetabase rühma liikmeid on kirjutanud sel teemal suisa oma bakalaureusetöö, olin pisut ettevaatlik. Täiesti valdkonnakauge inimesena tutvustan blogija Jessica abil Online Marketing Blog’ist ettevõtete (miks ka mitte mittetulundusühenduste) blogidega seonduvat.

Hea ettevõtte blogija on:
- kommunikaator (toimetaja)
- vahendaja (kogukonna looja)
- läbirääkija (turundaja)

Peamine dilemma: ühelt poolt on blogi organisatsiooni kommunikatsioonikanal, teisalt peaks selle funksioon ja tööprintsiip seostuma üldise blogosfääriga.

Olulisim on usaldus. Blogija peab olema oma eesmärkides avatud ja kommunikatsioonis läbinähtav.

Selleks, et blogi oleks autentne, peab:
- organisatsioon end hästi tundma
- organisatsioon olema nii siseselt kui väliselt „joondus“
- blogis olema kirge
- blogija olema alati aus

Blogija ei tohiks:
- olla kaitsev, õigustav
- olla negatiive
- postitada spämmi

Soovitused organisatsioonile, kes kaalub blogi loomist:
- Palka suurepärased kirjutajad ja kao siis neilt eest. Volita nad esindama organisatsiooni.
- Õpi tähistama õigeid asju
- Loe organisatsiooni pressiteateid nagu reporter, kirjuta uudis
- „Liitu“ vestlustega, mis juba aset leiavad; too neisse lisaväärtust
- Kõigepealt inimene, siis tehnoloogia
- Ole valmis välkkiirelt vastama tekkinud küsimustele
- Paku lugejatele välja alternatiive, kuidas soovitud infoni jõuda (nt RSS)
- Loo lugejatele võimalus hinnata eelseisvaid kampaaniaid
- Õpi oma kliente tundma
- Alusta väärtustest
- Jutusta lugusid, mis neid väärtusi edasi annavad
- Üllata oma lugejaid; väljenda oma tänutunnet


Projekti veebikeskonda planeerimine ka blogi. Kuidas balansseerida oma sõnumi propageerimise ja blogosfääri parimate prakitkate vahel, peaks olema blogi loomisel esimesi mõttekohti. Oleme saanud selle võrra targemaks, mida organisatsiooni blogija peab meeles pidama, mida vältima ja millele rõhuma.

Põhitarkus: reklaam on reklaam, blogi on blogi

(Huvitav oleks pärast võrrelda, kas pidasime projekti blogis antud suunistest kinni või ei. Olen optimistlik!)

Viide:
http://www.toprankblog.com/2008/10/corporate-bloggers-angels-demons/