Nüüd juba 30 minutit feimi

EPLi Laupäev märgib selle nädala ideena: "rohkem väärtust, väiksem hind" ja tutvustab meie jõulutunde blogi.
Paberleht:

Meie 15-minutit feimi

Tõmbasime lõpuks oma projektiga ka vanakooli meedia tähelepanu.
Eile 19.12.2008 kell 13.15 andsime Vikerraadiole Triinuga intervjuu. Meie olime Tartu stuudios, saatejuht ise Tallinnas.
Vikerraadio oli meist inspiratsiooni saanud ja päevaküsimuseks pannud: Milline on teie meelest parim jõulukink?
Intervjuu lõpuks olime küll täiesti veendunud, et nüüd muutsime küll maailma paremaks paigaks.

Saadet saate kuulata siit!

Busted!

Elamused on asjadest ilusamad.

Kuidagi liiga tuttavalt kõlab...
Kommentaarid?

Video köögipoolest

Videomaterjali oli lõpuks meil umbes poole tunni jagu, millest püüdsime Triinuga teha mingisuguse valiku. Õnneks oli meil kontseptsioon enda jaoks hästi läbi mõeldud, seega sujus töö mõnusalt. Varem olin mina juba kokku pannud video alguses ja lõpus jooksvad "animatsioonid" (kusjuures nende vähene "animatiivsus" ja staatilisus on taotluslik :D) . Tänud veel kord kunstnik Anzule! Kasutasime kõige lihtsamat ja enimlevinud videotöötlusprogrammi Windows Movie Maker.

Viimane töö-ots ehk lõppviimistlus võttis tegelikult video tegemise juures kõige enam aega. Selleks vajasin esiteks vähe võimsamat arvutit kui minu nutune läpakas. Ühel õhtul mässasime appi tõtanud kursusevenna Aivari rüperaaliga tunde (läbi linuxite ja väliste kõvaketaste), kuid videofaili tööle ikka ei saanud. Aeg pressis muidugi tagant, sest kampaania alustamiseks pidi valmis olema nii video kui kodulehekülg ja jõulud ei hüüa tulles.
Lõpuks päästis olukorra minu venna arvuti. Proovisin videole lisada erinevaid soundtrackke ning üritasin kaadrid muusikaga mingil määral rütmi saada. See kõik oli peenem näputöö.
Video põhilugu ehk see, mis keskel jookseb, on tegelikult The Peaches "Fuck the Pain Away". Umbes 15ndal sekundil hakkavad loos tegelikult sõnad ja juba pealkirjast võite aimu saada, et need sõnad pole kõige süütumad. Otsustasin siiski mitte jõule paduroppustega ühendada, küll aga tahtsin kasutada loo paduroppu soundi. Seega pidin lugu kolmest kohast tükeldama. Selleks et video ajal paduroppused peale ei tuleks, pikendasin sissejuhatavad mitteverbaalset osa laulust. Minu meelest said üleminekukohad päris hästi ära peidetud, st rütm ei lonka. Või kuidas teie arvate?
Aga sellega kõrgem videokunst ei lõppenud. Otsustasin asja veel timmimaks ajada. Nimelt kui kuulate sissejuhatava loo rütmi, siis on see täpselt sama, mis Peaches'i loo oma. Selleks kasutasime venna vinget muusikatöötlusprogrammi ning mixisime algusloo täpselt samasse rütmi. Ma ei kujuta ette, kas nö tavakuulaja midagi sellist üldse märkaks, aga sujuvama mulje jätab kohe kindlasti. Või kuidas arvate?

Kokkuvõttes on mul ülihea meel, et me ikka selle video ära tegime, nagu plaanis oli. Muidugi, kui oleks olnud paremad filmimistingimused (poes üles võetud kaadrid on pimedad) ja parem tehnika (see Movie Maker kohutav amatöörprogramm siiski) ja rohkem kogemust ja rohkem aega, oleks tulemus olnud üksjagu professionaalsem ning ka enam pretendeerida "kõrgemale filmikunstile".
Tänase seisuga (13 päeva hiljem) on videot vaadatud youtube's 262 korda ja siia võib lisada kõik need korrad, mil seda on vaadatud koduleheküljelt, siit blogist, facebookist või mõnes muus blogis. Sõpradepoolne kriitika on olnud soosiv:)

Kõik olemas...

Orkuti kirjad välja saadetud - jah.
Facebooki loodud lehekülg - jah.
Bännerid - jah.
Veebikeskkond - jah.
Video - jah.


Nüüd postitame ideesid. Senine vastukaja on olnud positiivne ning ükski tuttav ei ole spämmi pärast veel kohtusse kaevanud.

"Jah" jõulutundele! algas täna

Alustasime oma kampaaniat. Täna avasime blogi, Orkuti-kommuuni ja kohe kui video on lõplikult valmis, avaneb ka Facebook. Aga kõik kursusekaaslased võivad minna kirja panema oma häid mõtteid (kassid, raamatud jne ;)). Pildile klõpsates olete kohal.

Projekti tänane seis

Lootsime, et suudame oma projektiga alustada 1. detsembril. Praegu tundub, et alustame siiski 9. detsembril. Lihtsalt tulid vahele ootamatused.

Seis:
bännerid (widgetid) - olemas, käivad viimased ilustamised;
videomaterjal - filmitud, kohe-kohe montaaž;
koomiksikangelased videosse - tegemisel;
veeb- aadress regatud, osa sisust olemas, teine pool koostamisel. Otsustatud, et asi tuleb blogikujul;
Orkut - kommuun;
Facebook - kommuun tuleb kohe kui veeb on täiesti valmis.

Heihoo-heihoo, käib töö ja vile koos :)

Teaseriks üks meie meeleolukatest pildikestest (ä-täht on tegemisel ;)).Missioonitundega oleme nakatanud vähemalt Maria (kes tegi kaunid pildid, sh hankis jänese-kasutamise loa) ja Antsu (kes nuputab välja koomiksikangelased). Aitäh neile!

Filmimine oli igati lõbus. Ühes poes küll krimpsutati nägu kui sõnasime, et soovime filmida, aga kokkuleppel, et nende silte ei näita saime siiski loa. Teises poes leidis juhataja, et kaubapäeva tõttu on tegemist oi-oi kui palju, aga kuuldes, et me tema abi ei vaja, oli lahkesti nõus. Jah, kaubapäev tähendas seda, et müügile toodi veelgi rohkem läikivaid huulepulgahoidjaid, salle, kummist vidinaid, pildiraame, imelikke kelli jne. Seal olles hakkasin mõtlema, et natuke võitleme vist tuuleveskitega, aga suured muutused algavadki väikestest :) Seega las vanaemad ostavad oma lastelastele asju, mida viimased isegi kotist/karbist välja ei võta. Loodame, et lapselapsed on mõistlikumad (mina isiklikult selgitasin oma vanaemale, et kollase-musta triibulised villased sokid oleksid maailma parim kingitus).

Katseta kõike enne kui tarvitad

Täna lõin meie nö päris projekti jaoks eraldi e-maili aadressi ja saatsin sealt kohe ka meie grupiliikmetele paar kirja.

Omanikuks sai meilboxile keegi "Ära kingi asju kingi emotsioone"-nimeline. Kirja saates oli tulemus järgmine (tükike mu isiklikust inboxist):

Sellest tasub muidugi õppida seda, et enne tasubki iseendale e-mail saata, sest olgem ausad. Kes teist avaks kirja, mille saatis keegi "Ära kingi asju kingi emo"? :D

9 korda mõõda, 1 kord lõika.

Projekti tööplaan

Paarinädalase töö tulemusena on tänaseks valminud meie esialgne tööplaan.

Lühidalt:
Projekt: "Jah" jõulutundele ehk "Ära kingi asju, kingi emotsioone!"

Missioon: propageerida emotsioonide kinkimist tarbetute asjade asemel

Eesmärk: koguda kokku ideid alternatiivsetest kingituste tegemise viisidest ning viia meie sõnum ja need ideed võimalikult paljude inimesteni erinevate e-turundusvahenite kaudu

Soovime oma projektiga propageerida:

• tõelist jõulutunnet;
• keskkonnasõbralikku mõtteviisi;
• kultuuri – erinevaid kultuurisündmuseid, kunsti, muusikat, kirjandust, teatrit,
• reisimist ja sporti;
• heategevust;
• omaloomingut ja loomingulist mõtlemist;
• armastust ja sõprust.

Projekti kodulehekülg: otsustamisel ja koostamisel

Peamised projektis kasutatavd e-turunduse vahendid:

• e-maili turundus
• video
• sotsiaalne meedia
• blog
• bänner
• kodulehekülg

Algus: 1. detsember

Mina isiklikult tahaksin, et see projekt saaks reaalset kõlapinda, sest tegelikult usun ideesse kui sellisesse. Pilk kalendrisse näitab muidugi seda, et alguseni on vaid paarkümmend päeva ja nende päevade peal on juba teiste asjadega seotud märkmed.

Aga meil on tubli tiim, seega olen kindel, et sel aastal kingitakse Eestis vähem asju!

Veel sotsiaalsetest võrgustikest

Kord kvartalis teeb E-consultancy ümarlaua koosoleku sotsiaalsest meediast. Järgnevalt väike ülevaade nende mais 2008 toimunud ümarlaua võtmepunktidest ja valdkonna üldistest trendidest.

Trend

• Sotsiaalsete võrgustike populaarsus kasvab jätkuvalt (ja eksponentsiaalselt), rõhuganing uute võimalustega ka turundajatele.
• Just sotsiaalsete võrgustike „hiiglased“ (Wikipedia, YouTube, Flickr) on mõjutanud seda, kuidas kliendid ja brändid omavahel suhtlevad. Sotsiaalsete võrgustike kasutamine pole enam suletud ringkonna pärusmaa, vaid üha enam võib seda pidada mainstreamiks.
• Muidugi peab sotsiaalsete võrgustike kaudu turundades silmas pidama lisaväärtust, mida tarbijale pakutakse, sest sageli ei ole tarbijaosalus piisav. Siin tuleb arvestada sihtgrupiga. Näiteks meelelahutuslik video, mida ka meie plaanima oma projektis rakendada. Kusjuures video ongi kõikidest sotsiaalse meedia platvormidest kõige kiiremini kasvav (81% penetratsioon).
• Hea teada, et Google käivitas Friend Connecti, mille abil võib luua ühe kontaktlisti oma erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest pärit sõprade jaoks. Kuna reeglina ollakse seotud mitmete sotsiaalsete võrgustike, on tekkinud ka sotsiaalseid võrgustikke ühendavad teenusepakkujad (Friendfeed, Spokeo), mille abil on võimalik kursis olla sõprade tegemistega erinevates võrgustikes.
  

Risk

• Ennast turule sotsiaalsete võrgustike kaudu avades võib see kaasa tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare ja arvustusi. Viimased võivad jälle brändi kahjustada, samas muudavad negatiivses toonis arvustused tarbijate ootusi realistlikemaks. Ühelt poolt võib see ohustada brändi imagot, teisalt annab aga juurde erinevaid võimalusi selle juhtimiseks.

• Ettevõtte esindajate sekkumine mõnes võrgustikus tekkinud brändiga seotud vestlustesse võib olla kohane, aga ei pruugi. Näiteks Southwest Airlines sekkus ühte Twitteris esinenud chati, mille peale vaadati teda kui soovimatut ja huumorivaest „Big Brother“’it.

• Parim strateegia sotsiaalsete võrgustike kasutamisel on olla avatud ja läbipaistev ning aktsepteerida ka klientide poolt tulevat kriitikat.

Sotsiaalsete võrgustike popularsiseerimise juures on probleemseteks küsimusteks ka turvalisus (eriti eakamate kasutajate puhul) ning isikuandmete omand. Kasvust tulenevalt on hakatud ka valdkonda rohkem reguleerima – näiteks alates maist 2008 on sotsiaalsetes võrgustikes ettevõtete esindajate näiline esinemine kliendina illegaalne.


Mõned näited, mida esile tõsteti ja mida meil tasub kõrva taha panna:

• Vodafone e-foorumid – ettevõtte esindajate vahetu kontakt tarbijaga ning kiire lahendus probleemidele
• Starbucks - “My Starbucks Ideas“ – tootearendus koostöös tarbijatega
• Weezer “Pork and Beans“ ja Will It Blend? – bändi uue E.P. ja ettevõtte humoorikas reklaamklipp
• Sony Bravia – ettevõtte muutis reklaamiklipid tasuta allalaaditavaks, mis andis võimaluse tarbijatel neid vabalt miksida ja levitada.

----
Seega saime veel kord kinnitust, et video peab tulema. Püüame leida lahenduse ka blogile ja/või rahva involvementi võimalustele.

Online-videode kasutamise nipid

Kuna plaanime oma idee turundamiseks kasutada ka videot, siis leidisn e-consultancy'st ühe postituse, kus tehakse ülevaade Robin Goodi blogipostitusest, kus mees räägib online-video nippidest. Ta peab küll peamiselt silmas videosid, milles ettevõtted tutvustavad oma teenust või toodet, kuid need sobivad ka meie projekti silmas pidades ja väidab, et kui inimene jõuab koduleheküljele läbi otsingumootori, siis video võib väga hästi tema tähelepanu püüda.

Aseta video nähtavale kohale – kui teed video, siis näita seda. Videost ei ole kasu, kui see on koduleheküljel kusagil kolmandal leheküljel või esilehel vähemärgatav. Video peaks olema esilehel suurelt näha.
Hoia video lühike ja täpne – keskmise internetisurfaja tähelepanu on lühike, seega peab andma neile võimaluse vaadata lühikest ülevaadet. Video olgu lühike ja särtsakas, keegi ei viitsi vaadata pikka presentatsiooni.
Tee video „söödavaks” – video peab olema visuaalselt nii hea, et saavutaks vaataja tähelepanu. Keegi ei taha vaadata igavat ja staatilist videot, seega peaks video olema liikuv ja lööv (kasutada head muusikat jne).
Levita oma videot - kui video on olemas, siis levita seda ja luba ka teistel seda levitada. See tähendab muuhulgas seda, et see tuleb teha lihtsasti levitatavaks. Selleks võib kasutada siis näiteks Digg.com'i või Youtube'i.

Originaalpostitust saab lugeda Robin Goodi blogist.

Meie projekti raames on videonipid olulised, kuna mulle tundub, et meeleolukas video sobiks meie ideega suurepäraselt. Loomulikult ei ole meie puhul tegemist äriettevõttega - me ei pea promoma teenust või toodet, vaid emotsiooni ja mulle tundub, et seejuures peab video olema eriti hea. Loodan leida ka nippe, kuidas siis ikkagi teha head videot (vajadusel teeme ära ja õpetame hiljem teisi). Meie jaoks võib olla problemaatiline video promomine oma nö esilehel, kuna peame kasutama tasuta kodulehepakkujaid ning hetkel ma ei ole uurinud, kas nt Edicy toetab seda, et me saaks näidata videot. Kas mõni teine teenusepakkuja laseb seda teha? Aga YouTube'i peab asja ülesse riputama igal juhul, sest see võimaldab videot promoda paljudes teisteski kanalites nii meil kui ka neil, kes arvavad, et me idee on toetamist väärt (nt blogides, Orkutis, MySpace's, Facebookis).

Ja kuna postitus räägib videodest, siis võite vaadata vahelduseks ühte Seth Godin'i esinemist. Ta räägib sellest, kui tähtis on oma sõnumit edastada ja kuidas seda teha. Pluss ta on üsna hea esineja, vaadake ja mõelge ise.

E-turunduse meetodid, mida võiks kasutada

Eelmises loengus rääkisime erinevatest viisidest, kuidas oma ideid e-maailmas turundada.

Kokku mõtlesid kursuse inimesed välja alltoodud e-turundusvahendid:
Viral marketing - teavitusturundus
Suhtlusportaal-foorum
Blog (sh RSS)
Koduleht
Turundusvideo
Sotsiaalne meedia (Orkut, Facebook, YouTube, Flickr jne)
E-maili marketing
Otsesuhtlus
Otsingumootori optimeerimine
Infoportaalid
E-lobby
Linkimine
Google Adwords
Bänner
Meililistid/uudiskirjad

Meiegi pidime välja valima omad lemmikud, mis oli muidugi keeruline ja tooma välja plussid-miinused.

Valituteks osutusid e-maili turundus, video, sotsiaalne meedia ja blog. Kodulehekülg peab olema nagunii. Parimat neist välja me valida ei suutnud ja leidsime, et kõige mõistlikum on kasutada integreeritud varianti (kuhu siis lisada ka teisi e-turunduse meetodeid). Ainult ühte asja tehes ei jõuaks meie mõtted piisavalt paljude inimesteni. Mina väga loodan, et saame video ikkagi valmis (vihje grupikaaslastele: hakkame stsenaariumit mõtlema ;))

Minu jaoks isiklikult tekitab kõige rohkem küsimusi see, kuidas siduda blogi meie ideega. Mida me peaks blogisse kirjutama? Kas on üldse mõtet luua blogi ühe idee propageerimiseks ja sellega nö risustada blogosfääri või pigem luua lihtsalt korralik kodulehekülg, kust asjad on leitavad? Kuigi on inimesi, kes arvavad, et halb blogimine on parem kui mitte üldse blogimine, siis mina nende hulka ei kuulu ja mulle tundub, et lühiajalise projekti puhul ei pruugi blogi end õigustada (eriti arvestades meie teemat, aga ehk leiame mingi laheda nurga, milleks just blogi on ainuõige kanal).

Kommunikatsiooni tähendusrikkusest internetis

Chris Brogan esitas oma blogis küsimuse laiale ringile:
Kuidas uue meedia arendajad (blogijad, podcastijad jt) tegelikult arendavad tähendusrikast kommunikatsiooni?
Kuidas uus meedia aitab kaasa turunduseesmärkide saavutamisele?
Siin vihjab ta sellele, et veebikeskkonna kasutajaliidesed peaksid olema oluliselt paremad, et kogu protsessile ka tegelikult kaasa aidata. Vastuseid-kommentaare tema küsimusele tuli ligi kolmkümmend.

---

Mulle jäi silma Mike Sachlebeni värvikas kommentaar sellest, kuidas kommunikatsioon on muutumas tähendusrikkamaks heli ja pildi kaasamisel veebivestlustesse.

Ta alustab oma lugu sellest, kuidas kaua aega tagasi andsid inimesed suhtlemisekunsti üle masinatele. Interneti tulekuga hakkas tekstipõhine suhtlus üha enam asendama näost näkku või hääle abil suhtlemist. See võimaldas enda vestlusesse lülitamist just siis, kui seda ise tahta. Võib rääkida rääkimata ja vestelda, olles tegelikult üksi. Siin viitab ta ilmselt e-kirjadele.
1990. aastatel hakkas üha enam inimesi nautima selliseid mitte-ühenduses (not connected) olevaid vestluseid. Samal ajal vähenes kogu diskursest emotsioon. Sõnumid, mida mõeldi edastada positiivsetena, mõjuvad neutraalsetena ning need, mis mõeldi esitada neutraalsetena, mõjuvad negatiivsetena. Me andsime oma vestlused üle masinatele ja need mõjutavad meid.
Nüüd võtavad inimesed vestlused tagasi. Mitte-ühenduses olevad vestlused muudetakse paremaks ning arendatakse uusi viise, kuidas tuua veebikeskkonda ühenduses (connected) olevaid vestluseid. Internetikeskkonna vestlused püütakse kujundada mitte ainult tekstipõhiseks, vaid kaasata ka häält ja pilti. Tekstipõhine vestlus on sageli üks vaesemaid kommunikatsioonivorme. Pilt ja heli toovad diskursusesse tagasi kire ja erutuse. Tekst peaks teenima vestlust, mitte olema ise vestluseks.

Rakendusidee "Ära kingi asju!"
Ka meie võiksime oma projektis kasutada mitte ainult tekstipõhist suhtlust, vaid teha midagi video ja hääle abil. See lisaks meie sõnumile kaalu ja muudaks suhtluse vahetumaks ja rikkamaks.
Üks võimalus olekski teha lühifilm, mida levitada promomaterjalina oma lehel, youtube's ja loota, et ärksamad blogijad ja teised kaasamõtlejad panevad selle ka oma blogidesse/kodulehele.
Nagu ma aru saan, siis meie mitte-asise kingituse kontseptsioon on üpris lai. Selle alla kuuluvad nii tunded (kallis, ma armastan sind!) , omalooming (luuletused, laulud, fotod, filmid, põnev toit, villased sokid jm) kui ka midagi kultuurisfäärist (reis, piletid mõnele kultuurisündmusele). Mina laiendaksin seda viimast veel kõikidele produktidele, mis on küll asjad kui sellised, aga kannavad endas mingit teisest ideed - näiteks raamatud, plaadid, DVD-d, kunst jms. Ja et me promome selliste mitte-asiste kingitustena ka kultuurisündmusi (kontserdi, teatri jms piletid,) siis võiksid ju vabalt viidata meie leheküljele ja/või filmile need saidid, mis selliste asjade turundamisega tegelevad. Tõenäoliselt ju ei meeldi meie idee nendele lehekülgedele, mis püüavad neid päris asju müüa :)

----

Teine mõte, mille esile tõstaksin, pärineb Tatiana Tugbaevalt, kes arvab, et sotsiaalse meedia kaudu turundamise edu tuleneb kahest tegurist - peab olema leidlik ja aitama kaasa kommunikatsioonile. Inimesed tahavad internetist midagi saada - kas tutvuda uute inimestega, lahutada meelt või saada kasulikku infot. Seega pakub tema välja, et kui ettevõte tahab näiteks müüa mägironimisvarustust, siis esimese sammuna tuleks tekitada interaktiivne portaal mägironijatele.

Rakendusidee "Ära kingi asju!"
Me peame mõtlema oma ideed kandva lehekülje interaktiivsuse peale. Tõenäoliselt pole otstarbekas tekitada eraldiseisvat portaali. Küll aga võiks just lugejatel olla võimalus esitada oma nö mitte-asjastatud kingiideid. Kõige lihtsam oleks seda teha tekstikujul - tekitada kommentaari jätmise võimalus või lasta saata meile e-kiri, mille meie oma leheküljele üles riputame. Ideed edasi arendades, võiks olla veel võimalus oma lugu illustreerida foto või videoga, sõltuvalt siis kingituse iseloomust. Oleks hea, kui meil oleks mingi peibutis, mis meelitaks neid asjaga kaasa tulema. Näiteks korraldada sellel teemal võistlus või loosida osalejate vahel midagi välja. Siit võib tulla muidugi kerge kontseptuaalne vastuolu - mida siis välja loosida või auhinnaks anda, kui teemaks on, et ära kingi asju...
Ühesõnaga:
Jaga meiega oma fantastilist kingiideed! Kingitus, mis on midagi enamat kui lihtsalt üks asi.

RT: Isikuandmete kaitse seadus

Järgmisel korral võtame selle kaasa. Ehk siis seaduse, mida hoolsalt uurida.

Äraspidi kampaania

Valime parasjagu oma kampaaniale tunnuslauset ja võistlustulle on jäänud "Jah, jõulutundele!" ning "Ära kingi asju!" Sisu on igal juhul sama.

Rohit Bhargava kirjutab oma 4. oktoobri blogipostituses kampaaniast, mis ilmselt on jäänud USA-s silma paljudele, sest presidendivalimised on oi-oi kui varsti. Kampaania kasutab eitusega copy't "Don't vote!" ja peaks Bhargava sõnul sellega püüdma eelkõige noorte tähelepanu, kellele pidada kõik "ära tee!" laused korda minema. Ta selgitab, et kogu kampaania on tehtud oskuslikult, sest lisaks nö heale kampaanialausele on selgitatud ka seda, mida kampaaniad tavaliselt ei selgita - Ameerikas peab hääletamiseks end kõigepealt registreerima (Eestis on see enamasti automaatselt tehtud, kui sa ei ole elukohta vahetanud).

Hollywoodi staarid selgitavad, et hääletamine on täiesti mõttetu tegevus ja sellest ei tõuse mingit kasu. V.a. kui...

Aga miks ma sellest kampaaniast üldse siin meie projektiblogis kirjutan?Kaks peamist põhjust ja kaks tulenevat põhjust:

1) aastaaja tõttu on ilmselt võimalik, et "Jah, jõulutundele!" on hea kampaanialause, kuid oma sõnumites peaksime kindlasti rõhutama ka asjade mittekinkimist, lihtsalt sellepärast, et "Ära!" jääb silma ja tekitab tundeid;

2) YouTube on oluline e-turunduse vahend ning selle omadusi ei tasu alahinnata. Ehk siis - peame oma projektile tegema mõjusa video. Miks? Aga sellepärast, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning video veelgi enam. Videot on hea oma sõpradele saata, Orkutisse ja Facebooki üles laadida, veebilehele panna ning teistes blogides sellele viidata. Tõeliselt hea viis teha sotsiaalse meedia turundust ning panna kampaania liikuma sõbralt-sõbrale, postkastist-postkasti.

3) Kampaaniatesse on kuulsuste kaasamine alati hea trikk, mulle endale tundub, et eriti juhtudel kui üritatakse kätte saada noort publikut. Meie seda ilmselt tegema ei hakka, aga mõne päris kampaania puhul peaks selle üle mõtlema.

4) Konkreetne kampaania oli suunatud üsna tugevalt noortele. Meie ei ole küll oma sihtrühmi paika pannud, kuid see tuletaski meelde, et peaks seda tegema. Mulle endale tundub, et e-turunduse vahendeid kasutades jõuame ainult üsna kitsaste sihtrühmadeni või ainult tundub.

Trendid, mis näitavad suhtekorralduse ja turunduse tulevikku

Lugesin artiklit Steve Rubeli blogist Micro Persuation, mis on üks maailma 150-st mõjukamast internetiturunduse blogist. Steve Rubel on 15aastase digitaalse turunduse alase kogemusega ning töötab PR-firma Edelman Digital heaks. Tema sõnul on parim uuest meediast mõtlemise viis vaadata lähiminevikku ja praegustele mõjukatele trendidele. Sellest lähtuvalt pakub Rubel välja kolm suunda, mis tõenäoliselt kujundavad järgneva nelja aasta jooksul turundust ja suhtekorraldust.

Tähelepanu krahh
Need sõnumid, mida me oma ellu laseme (ja need, mis meile peale sunnitakse), ületavad mahult selle, mida suudame vastu võtta. Tähelepanu krahh on kohal ja läheb ainult hullemaks – tekib üha rohkem sõnumeid, mis tähelepanu vajavad.

Tähelepanu krahhi leevendamisel saab olema keskne roll koordinaatoritel – inimestel/brändidel, mis eraldavad vajaliku ülejäänud mürast. Juba praegu on mõned sellest ideest kinni haaranud – Intel ja PopURLs.com on ühendanud jõud, et luua uudistejälitaja IT-professionaalidele. The New York Times on samuti muutumas digitaalseks koordinaatoriks - ajalehe tehnika-lehekülje reporterid vaatavad läbi palju erinevaid blogisid ja viitavad ajalehe veebiväljaandes huvitavamatele postitustele.

„Kaasaskantavad“ sotsiaalsed võrgustikud
Sotsiaalsed võrgustikud on tulnud, et jääda, ent nemadki muutuvad ajas. Peagi ei pea tarbija külastama veebilehti (nagu Facebook või MySpace), et saada ühendust oma võrgustikuga. Need muutuvad kaasaskantavaks nii järgnedes tarbijale ükskõik, millisele lehele. Facebook ja Google näiteks, on mõlemad loonud tehnoloogilised lahendused, et sotsiaalses võrgustikus võiks saada uusi kogemusi ilma, et tarbija peaks end teise võrgustikku registreerima.

Google: reputatsiooni mootor
Kolmas trend, mis samuti jätkab praegusel tõusval joonel – otsingumootori, põhiliselt siis Google´i, mõju. Google on midagi palju enamat kui otsingumootor, see on meedium. Iga päev teevad inimesed otsuseid põhinedes sellel, mida nad veebist leiavad. Patsiendid külastavad arsti, varustatud infoga, mille nad leidsid Google´st; tarbijad kasutavad mobiiltelefonis Google´t, et poodides hindu võrrelda. Turundaja peab teadma, kuidas luua sõnumit, mis pole ainuüksi lihtsalt leitav, vaid tekitab ka arutelu nii, et sõnum püsiks Google´s nähtaval.

Mida rohkem detaile sisus ja vormis, seda ähmasemaks muutub sõnum. Sõnumi hoidmine lühike, lihtne ja kergesti haaratav, pole mingi uus soovitus, kuid arvestame seda oma projekti juures kindlasti. Tähelepanu püüdmisel aitavad ka sotsiaalsed võrgustikud, mille abil saaks sõnumit levitada lisaks oma tuttavatele ka tuttavate tuttavatele jne. Kui sõnum on piisavalt hästi formuleeritud ja lööv, jõuab see kiiresti inimesteni, keda meie, idee levitajad, ei tunne. Ka Eestis on osa väljaandeid oma veebilehtedel hakanud huvitavamatele blogidele viitama. Võimalusele, et mõni nö. koordinaator meie ideed ka laiemale avalikkusele tutvustab, on täiesti olemas ning viise selleni jõudmiseks tasub kaaluda.

Viide: Rubel, S. (2008) Trends That Will Help Define the Future of PR and Marketing
http://www.micropersuasion.com/

Organisatsiooni blogi: õnn või õnnetus?

Teades, et üks meie imetabase rühma liikmeid on kirjutanud sel teemal suisa oma bakalaureusetöö, olin pisut ettevaatlik. Täiesti valdkonnakauge inimesena tutvustan blogija Jessica abil Online Marketing Blog’ist ettevõtete (miks ka mitte mittetulundusühenduste) blogidega seonduvat.

Hea ettevõtte blogija on:
- kommunikaator (toimetaja)
- vahendaja (kogukonna looja)
- läbirääkija (turundaja)

Peamine dilemma: ühelt poolt on blogi organisatsiooni kommunikatsioonikanal, teisalt peaks selle funksioon ja tööprintsiip seostuma üldise blogosfääriga.

Olulisim on usaldus. Blogija peab olema oma eesmärkides avatud ja kommunikatsioonis läbinähtav.

Selleks, et blogi oleks autentne, peab:
- organisatsioon end hästi tundma
- organisatsioon olema nii siseselt kui väliselt „joondus“
- blogis olema kirge
- blogija olema alati aus

Blogija ei tohiks:
- olla kaitsev, õigustav
- olla negatiive
- postitada spämmi

Soovitused organisatsioonile, kes kaalub blogi loomist:
- Palka suurepärased kirjutajad ja kao siis neilt eest. Volita nad esindama organisatsiooni.
- Õpi tähistama õigeid asju
- Loe organisatsiooni pressiteateid nagu reporter, kirjuta uudis
- „Liitu“ vestlustega, mis juba aset leiavad; too neisse lisaväärtust
- Kõigepealt inimene, siis tehnoloogia
- Ole valmis välkkiirelt vastama tekkinud küsimustele
- Paku lugejatele välja alternatiive, kuidas soovitud infoni jõuda (nt RSS)
- Loo lugejatele võimalus hinnata eelseisvaid kampaaniaid
- Õpi oma kliente tundma
- Alusta väärtustest
- Jutusta lugusid, mis neid väärtusi edasi annavad
- Üllata oma lugejaid; väljenda oma tänutunnet


Projekti veebikeskonda planeerimine ka blogi. Kuidas balansseerida oma sõnumi propageerimise ja blogosfääri parimate prakitkate vahel, peaks olema blogi loomisel esimesi mõttekohti. Oleme saanud selle võrra targemaks, mida organisatsiooni blogija peab meeles pidama, mida vältima ja millele rõhuma.

Põhitarkus: reklaam on reklaam, blogi on blogi

(Huvitav oleks pärast võrrelda, kas pidasime projekti blogis antud suunistest kinni või ei. Olen optimistlik!)

Viide:
http://www.toprankblog.com/2008/10/corporate-bloggers-angels-demons/

Turundus kolmandas sektoris

Lugesin ajakirja International Journal of Nonprofit and Voluntary Sector Marketing juhtkirja „Who receives the most help? The most needy or those with the best marketers?“

Oleme oma projektiga tutvustamas ka erinevaid MTÜ-sid ja SA-si. Loetud artikkel andis aimu, mida peaks kolmanda sektori turunduses kindlasti meeles pidama. Etteruttavalt mainin ära, et oma maailma parandava projekti ellu viimisel ja tekstide koostamisel peame lähtuma ennekõike ühenduste sotsiaalset mõjust ja laskma end „seksikatest“ teemadest vähem mõjutada. Aitame neid, keda aidata on raske!

----

Mittetulundusühendustel on globaalselt rasked ajad:

1) riiklikku toetust vähendatakse
2) konkurents tiheneb – mis saab annetustest?
3) kõrgenenud vajadus kolmanda sektori teenuste järele (ülekanne avalikust sektorist)

Tekkinud olukorras on ühendused võtamas üle tööpraktikaid ärisektorist. Ühenduste turundustegevus on professionaliseerumas: ka kolmandas sektoris tegeletakse juba kliendisuhete juhtimise, agressiivse brändinguga jms.

Autori hinnangul võib selline majandustegevus esmapilgul tunduda põhjendatud, kuid pikemas perspektiivis tuleb küsida, milline on selliste kvaasi-ettevõtete tegelik sotsiaalne roll ja mõju?

Autor näeb ühenduste professionaalsetes turundustaktikates kolme võimalikku kitsaskohta:

1) Mida edukam turundus, seda laiem on annetajate baas. Kui erasektoris on seesugune tulemus igati ihaldatav, siis kodanikuühiskonnas tähendab see trendi, kus enim toetust saab võib-olla mitte kõige efektiivsem (sotsiaalse mõju pooles) ühendus, vaid parim turundaja.
2) Erialakirjanduses leiab ka väiteid, et ühenduse soov olla parem turundaja võib muuta ühenduste tegevusprioriteete - organisatsioonid rõhutavad valdkondi, mida on lihtsam turunduda ja mis toob seeläbi rohkem tulu annetuste näol. Eriti tuntav on see erasektori toetuse puhul, kus ettevõtted soovivad oma brändi n-ö probleemsete teemade eest kaitsta.
3) Teatud valdkonna ühendustele on väga keeruline oma sõnumit „müüa“. Isegi, kui ühenduse teenuse/toote tarbijate ring võib olla lai, on teatud teemad ühiskondlikult vähem veetlevad (nt vastsündinute suremus vs. eesnäärme vähk). Kuigi USAs on eesnäärme vähi ohvreid üle kümne korra enam, on autori väitel annetusstatistika vastupidine.

Otsuses, keda toetada, ei jõuta enamjaolt ühenduse sotsiaalse mõju hindamiseni. Annetamisel lähtutakse pigem erinevatest (isiksuslikest) motivatsioonilistest faktoritest, muljetest jms. Sellises, ennekõike emotsionaalse valiku tingimustes proovivad ühendused üha enam turundada ka oma sotsiaalset mõju. Tähelepanu pööratakse ka oma üldise tegevuse raporteerimisele ja kommunikeerimisele avalikkuses. Trend kolmandas sektoris on tegevuse professionaalsele kajastamisele, et harida (potentsiaalseid) annetajaid ühenduste sotsiaalset mõju ja efektiivsuse hindamiseks.Selleks on sarnaselt ettevõtetega ka ühendused rakendamas tulemuste kolmikmõõdet (majandus, keskond, sotsiaalsus).


International Journal of Nonprofit and Voluntary Sector Marketing, Volume 8, Number 4, November 2003 , pp. 302-404(103)

Kogemuste jagamine sotsiaalse võrgustiku kaudu

Lugesin artiklit viirusturundusest: teadmiste ja kogemuste jagamisest ning mõjutamisest läbi virtuaalse sotsiaalse võrgustiku. Kuna meie pikaajalise projekti eesmärk on levitada ideed ning sellega mõjutada inimeste käitumist, arvan, et virtuaalse sotsiaalse võrgustiku teema on seda perspektiivi silmas pidades igati põnev – tõenäoliselt algab ka meie idee turundus grupiliikmete virtuaalsest sotsiaalsest võrgustikust.

Virtuaalsed sotsiaalsed võrgustikud teenuste ja toodete kasutamist ja omaksvõtu mõjutamisel juba läbi proovitud vahendid. Viirusturundus on turundusviis, kus hea sõnum levib ühelt kastajalt teisele nagu viirus. See on protsess, kus interneti kasutajad saavad üksteisele uusi asju soovitada ning seeläbi mõjutatakse inimesi teenuseid ja tooteid tarbima, kuid miks mitte ka ideid ja mõtteviise omaks võtma. Inimestel on loomulik impulss anda saadud kasulikuna näiv või huvitav info edasi, jagada seda teistega. Artiklis välja toodud Hotmail´i näide on klassika. Hotmail oli üks esimesi, kes mõistis viirusturunduse potentsiaali. See tõi neile esimese kuue kuuga miljon registreeritud kasutajat, kaks kuud hiljem oli see number juba kahekordistunud ning 18 kuu pärast oli teenusel juba 11 miljonit kasutajat.

Artikli autorid pakuvad välja tabeli, mis klassifitseerib teadmiste/kogemuste jagamise, mõjutamise ja järgimise aluseks olevad viirusturunduse mehhanismid. Tabel peaks aitama igaühte viirusturunduse strateegia kujundamisel.

Järgnevas raamistikus mängivad võtmerolli kaks faktorit: mõjutaja roll – see, kas mõjutamine on passiivne või aktiivne; võrguline välismõju – vastuvõtlikkus uutele lahendustele ning võimalus saada mõlemapoolset kasu. Kasutaja kasulikkus suureneb, kui ka teised otsustavad teenust/toodet tarbida. Need kaks dimensiooni loovad üheskoos neli kategooriat.

Teadlikkuse loomine ja kasule viitamine – veebilehe külastajale pakutakse võimalus saata tervituskaart oma tuttavale, kus tervitaja isiklikult teavitab oma liitumisest ning kutsub kasutama sama teenust. Mõjutaja roll on informeerida ja anda teada kasust oma sotsiaalse võrgustiku liikmetele. Hotmaili puhul aitas see luua väga lühikese aja jooksul ulatusliku kasutajate baasi.

Suunatud soovitamine – mõjutaja mängib aktiivset rolli ja võrgustiku avatuse mõju on minimaalne. Siia kategooriasse kuuluvad võtted nagu „saada see artikkel oma sõbrale“/“soovita lugu sõbrale“. Sellised võtted annavad soovitajale võimaluse saata e-mail või link konkreetse saidi või artikli juurde. Antud võte on üles ehitatud teadmisele, et soovitaja saab ennustada oma sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva vastuvõtja huvi ja eelistusi.

Märku andev kasutus, grupi liikmelisus – mõjutaja roll on passiivne ja mõlemad, nii saatja kui vastuvõtja, peavad olema teatud tasemel huvitatud. Siia alla kuulub näiteks meetod, kus liitunud kasutaja kasutab teatud sorti tarkvara info edastamiseks, mille vastuvõtja alles ise liitudes kätte saab. Teatud mõttes saavad ju mõlemad kasu – saatja saab oma sõnumi edastatud ning vastuvõtja uue tarkvara ja ka info võrra rikkamaks. Selle marketingi võtte parimad näited on: Adobe Acrobat, Winzip ja Real Media

Motiveeritud evangelism – nii saatja kui vastuvõtja peavad kasutama teatud toodet kahepoolse kasu saamiseks. Kasu motiveerib liitunud kasutajaid seda ka teistele soovitama. See on iga ettevõtte unistus, et iga uus kasutaja muutub toote veendunud pooldajaks oma sotsiaalse võrgustiku hulgas ning toob endaga kaasa suure hulga uusi kasutajaid. Seda võtet on väga edukalt praktikas kasutanud ICQ.


Viide: Subramani, M. R. & Rajagopalan, B. (2003) Knowledge-Sharing and Influence in Online Social Networks via Viral Marketing; Communications of the ACM; December, Vol. 46 Issue 12, p300-307

E-turundus kaasaegses turunduspraktikas

Lugesin läbi sellise artikli:

Nicole E. CovielIo, Roderick J. Brodie, Richard W. Brookes, Roger A. Palmer

Assessing the Role of e-Marketing in Contemporary Marketing Practice

Joumal of Marketing Management, 2003,19, 857-881

Teemaks on e-turunduse roll kaasaegse turunduse praktikas. Artiklis uuriti 149 UK ja Uus-Meremaa ettevõttest koosneva valimi peal e-turunduse praktikat seoses teiste turunduse aspektidega. Ütlen kohe ära, et praktilist e-turundust konkreetne artikkel ei puudutanud, kuid tõi välja mõned üldised trendid e-turunduses laiemas plaanis, mis võivad olla huvitavad kõrva taha panna. Aga asja juurde.

Enamik ettevõtteid leiab, et e-turunduse kasutamine ettevõttes peegeldab seda, millise määrani mängib infotehnoloogia konkreetses organisatsioonis siduvat, täiustavat ja tugevdavat rolli.

Vaateid infotehnoloogia rollile turunduses on muidugi erinevaid. Üks mõttekoolkond leiab, et IT poolt võimalikuks saanud interaktiivsus mõjutab kõiki ärisektoreid ja tooteid. Teine pooldab arvamust, et IT pakub vaid tööriistu turule lähenemiseks. Eriti mõjutab see turunduskommunikatsiooni. Kolmas koolkond on aga kõige holistlikum – IT pakub erinevaid võimalusi erinevatele organisatsioonidele erinevates kontekstides.

Konkreetne artikkel lähtub Coviello, Brodie ja Munro (1997) poolt välja toodud neljast turunduse aspektist:

• Transakstioon – turunduskompleksi juhtimine

• Andmebaas –teatud kliendisuhete loomine andmebaaside vahel

• Interaktsioon – vahetu suhtlemine klientidega

• Võrgustikud – organisatsioonidevaheline suhtlus

Teoreetiliselt on neist igal omad tunnused ning neid saab praktikas üksteisest eristada. Kuigi erinevad ettevõtted võivad läheneda turule erinevalt, kasutavad nad mingil määral kõiki neid turunduse aspekte.

Coviello, Milley ja Marcolin (2001) lisavad nendele veel omaette dimensioonina e-turunduse. Nende definitsiooni kohaselt on e-turundus Interneti ja teiste interaktiivsete tehnoloogiate kasutamine selleks, et luua ja hoida dialoogi ettevõtte ja kindlaks määratud klientide vahel.

Vaatlusaluse uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuhu paigutavad ettevõtete juhid ise e-turunduse võrreldes teiste turunduse aspektidega.

E-turundust seostatakse eelkõige andmebaaside, interaktsiooniga ja võrgustiku turundusega.

Teisalt ei seostata e-turundust eriti transakstiooniga. See võib viidata sellele, et traditsioonilisi turunduskompleksi kuuluvaid tegevusi väärtustavad ettevõtted ei pea oluliseks interaktiivse suhte loomist kliendiga.

Uuringus selgus, et firmad, kes kasutavad keskmisel tasemel e-turundust, ei pea seda kõikemuutvaks ettevõtmiseks (esimene koolkond ülalpool). E-turundus ei pööra turunduspraktikat peapeale, seda kasutatakse koos teiste turunduse aspektidega paralleelselt. E-turunduses nähakse toetavat meetodit teistele traditsioonilisematele turunduse aspektidele.

E-turunduse rakendamine ettevõttes on seotud üleüldise IT rolliga ettevõttes. Seega enne tuleb tehnoloogia, seejärel sellel baseeruv turundustegevus.

Uuringu tulemused näitavad, et turundus muutub veelgi komplekssemaks seoses IT võimaluste pealetulekuga. Enam ei ole ühte kindlat mudelit, mis sobib kõigile ettevõtetele.

Kõikide eelnimetatud turunduse aspektide tasakaalustamine ettevõttes peab baseeruma strateegilistel kaalutlustel. Nii samuti ka e-turunduse rakendamise määr. Loomulikult tuleb e-turunduse rakendamise ulatuslikkuse juures arvestada kliendi eelistuste ja võimega astuda elektroonilisse interaktsiooni.

______

Viited:

1. Coviello, Nicole E., Milley, Roger and Marcolin, Barbara (2001),

"Understanding IT-enabled Interactivity in Contemporary Marketing",

Joumal of Interactive Marketing, Vol. 15, No.4, pp.18-33

2. Coviello, Nicole E., Brodie, Roderick J. and Munro, Hugh J. (1997),"Understanding Contemporary Marketing: Development of a Classification Scheme",

Journal of Marketing Management, Vol. 13, No.6, pp.501-522

Projekti valik

Maailmaparandamise hoos tuli palju mõtteid: võimalus oli promoda midagi abstraktset nagu armastus või veidi konkreetsemat nagu kunst, muuseumid ja sport.

Jõulud, sünnipäevad, pulmad, sõbrapäev, nimepäev jne... Kõik need tähtpäevad annavad võimaluse või sunnivad inimesi teistele midagi kinkima. Aga asju on maailmas juba niigi liiga palju. Me hakkame selle vastu võitlema omal väikesel viisil. Täpsem slogan on läbiarutamisel.

Ilutooted sotsiaalse meedia kontekstis

Leidsin Jamison Davise artikli "The Face of Change—Social Media's Impact on Beauty Branding". Panen lühidalt kirja, mida sealt leidsin ja mida väärtuslikuks pidasin.

Artikkel teeb põhimõtteliselt väga lühikese ülevaate ilutoodete brändimisest läbi aastate. Teadagi on ilutoodete puhul tähtsaimaks olnud nii öelda word-of-mouth marketing, kus soovitus ilutoote kohta tuleb sõbralt või tuttavalt. Nii hakati aastate eest tegema kodumüüke ja kui saabus internetiajastu tuli uuendustega kaasa minna. Kosmeetikabrändid tegid korralikke kodukaid ja lõid lehekülje osasid, mida oli lihtne ka e-mailide teel saata. Esimene, kes lähenes nii oma klientidele otsepostidega koduleheküljelt oli Estee Lauder.

Kuigi koduleheküljed lasid oma tooteid kenasti reklaamida ja müüa puudus juba nimetatud suusõnaline reklaam. See aga muutus siis, kui populaarsust hakkasid koguma kasutajate enda poolt loodud lahendused - blogid ja sotsiaalvõrgustike isiklikud leheküljed (nt Facebook, MySpace). See võimaldas kasutajatel oma lemmikut ka sõpradele tutvustada.

Ma isiklikult saan aru, et tootjatele on see suurepärane võimalus endale kuulsust ja au koguda. Minu jaoks toob see kaasa hulganisti risu, sest igaüks, kes omab Facebooki kontot, teab väga hästi, mida see tähendab. Sotsiaalne võrgustik, mille algne mõte oli sinu ja su sõprade koondamine muutus üsna pea reklaami pärusmaaks. Ja seda on üleliia. Seega mulle tundubki, et kuigi sotsiaalseid võrgustikke kasutav turundus võib jõuda tarbijale väga lähedale, siis ei pruugi tarbija seda toodet/teenust märgata. Seda aga seetõttu, et lisaks sinule on sinna jõudnud ka kümme teist toodet/teenust. Ühel hetkel lülitab aga tarbija oma aju välja ning vaatab neist soovitustest mööda. Kuigi sellegipoolest ma saan aru, et perfektse toimimise korral jõuab kliendilt R soovitus kliendile T (nad on omavahel head sõbrad) ja T hakkab tarbima.

Davise artiklis oli aga teine mõiste lisaks nö sotsiaalsele marketingile, mis mulle seni oli võõras ja mistõttu see artikkel ka mu tähelepanu pälvis. Nimelt "social economics" ehk siis eestikeeli sotsiaalne majandus ja sotsiaalne ostlemine ("social shopping"). Sotsiaalse majanduse leheküljed on kohad, kus tarbijad on andnud toodete kohta kommentaare ning sobivuse korral viib link otse tootjapoolsesse ostukeskkonda. Nii, et lehekülg jagab nö sõprade-tuttavate soovitusi, kuid tootja vastutab müügitegevuse eest. Sellest on edasi arendatud bännerid, mida saab kasutada ükskõik, millistel lehekülgedel ja loomulikult on nende abil loodud ostublogid. Saad ise soovitusi ja lingid teiste soovitustele. Kõik see loob tootjatele enneolematud võimalused koguda tarbijapoolset tagasisidet, mida tavaline reklaam iialgi ei võimaldaks. Seega soovitab Davis kõigil ilubrändidel võimaldada klientidele sotsiaalset ostlemist.

Mida sellest kõigest õppida juhul, kui lähimal ajal ei ole plaanis uut huulepulka reklaamima hakata? Sotsiaalsetel võrgustikel on mõjuvõim, millega peab arvestama. Ükskõik, kas sa pakud teenust, toodet või müüd hoopis mõnd head ideed - sa pead uudised liikuma saama. Oma kursuseprojekti elluviimisel peaksime looma võimalused, kuidas meid saaks linkida paremini kui lihtsa lingi abil. Kui inimestele meeldib oma blogidele lisada kõiksugu gadgeteid, siis tuleb anda võimalus.

Viide: Davis, J. (2008) The Face of Change—Social Media's Impact on Beauty Branding. Global Cosmetic Industry; September, Vol. 176 Issue 9, p64-65

Projekti algus

Ülesanne: leida üks mõnus heategevusliku eesmärgiga projekt, et seda internetiturunduse mõningaid vahendeid kasutades promoda.

Vaheülesanded: lugeda huvitavat ning seda ka teistele tutvustada.

Läks!